Koolikiusamise psühholoogiline ennetus. 21+14 soovitust viiel leheküljel

Palju on räägitud kiusamise puhul sellest, et on vaja tõsta kõigi osapoolte teadlikkust ja üksteisega suhtlemise häid põhimõtteid. Psühholoogilisest vaatepunktist aga pole kiusamine teadlik tegevus, vaid pigem võib väita, et see on alateadliku halva olukorra ja ebameeldivustunde, ka osaliste agressiooni väljaelamine.

Kiusamine on ka töö- või koolikollektiivi psühholoogilise halva mikrokliima tunnus, vaimne “haigus”, kus alateadlikud pinged sel moel välja elatakse.

Selle tõttu on väga oluline luua koolis selline psühholoogiline, turvaline keskkond, kus kiusamine muutub võimatuks, üha rohkem hukka mõistetuks, kuna kõik osapooled tegutsevad positiivse mikrokliima heaks.

Selle kiusamise ennetuse võtete loetelu jaoks kasutasin paarkümmend aastat tagasi ka Eestis ilmunud head raamatut:

Sonia Sharp, Peter K. Smithi raamatu järgi „Võitlus koolikiusamisega.
Juhised turvalise koolikeskkonna loomiseks“. 2004