10 sammu, mis aitavad ennetada raskusi õpetajatöös. 5.samm – kord majja!

19.00 

5.samm abiks algavale ja teadlikule õpetajale oma tööga seotud raskuste ennetamiseks räägib tunnikorrast, õpetaja kehtestavast käitumisest ja õpilaste enesekontrollist.

“Kord majja!”

  • Materjal 44 lehekülge paljude näidete ja praktiliste soovitustega
  • Pildid internetileheküljelt www.pixabay.com
  • Soovituslikud raamatud esitatud kaanepildiga
Õppematerjalil ei ole veel müüke. Ole esimene, kes selle ostab!
Alustava või noore õpetaja kõige suurem mure võib olla tunnikorra saavutamine, eriti suures klassis.
Kooli juhtkond peaks muidugi tagama, et noort õpetajat ei pandaks sellise suure klassi õpetajaks, ( kindlasti mitte klassijuhatajaks), kus eelmistel õpetajatel on korra saavutamisega olnud suuri raskusi.
Samas on tunnikord kõige olulisemaks aluseks, et üldse õpetada ja õppida saaks.
Ka mentor ja tugimeeskond peaksid alustavale õpetajale appi tulema, sest kui klass on harjunud “laokil olema”, siis mõjutab see kõiki, ka teisi õpetajaid, kes seal tunde annavad. Rääkimata õpilastest.
Kogu distsipliini teema on olnud kuidagi kõrvale jäetud, aga see ongi üks põhjus, miks nii palju on õpetajal raskusi ja läbipõlemist.
Nii õpetaja kui ka õpilase üks tähtsamaid sotsiaalseid oskusi on enesejuhtimise valdkonnas enesedistsipliin, mida ei saa lapsena kuidagi teisel moel arendada, kui selleks kohases, soodustavas keskkonnas.
Koolis ja klassis tunni ajal on parim koht selleks.
Selles 5.sammus ongi üldised põhimõtted tunnikorra saavutamiseks ja palju soovitusi, kuidas seda hakata samm- sammult looma.
Kuna kogu seeria ” 10 sammu, mis aitavad ennetada raskusi õpetajatöös” on teadlikult järjestikku rakendatavad, siis oleks mõistlik tutvuda enne eelneva nelja sammu materjaliga. Need annavad aluse 5.sammu mõistmiseks ja ideede rakendamiseks õpetajatöös.

Sisukord

  1. Õpilastesse ja endasse positiivse suhtumisega õpetaja tuleb oma tööga toime, on autoriteetne ning suudab tagada töörahu klassis. Lk.2
  2. Distsipliinist ja õpetaja autoriteedist. Lk.2
  3. Mida me üldse mõistame distsipliini all psühholoogilises mõttes? Lk.4
  4. Psühholoogilised eeldused, et õpetaja suudaks klassis positiivse, õpetamiseks ja õppimiseks sobiva mikrokliima luua. Lk.5
  5. Enesekehtestamine – õpetajale vajalik sotsiaalne oskus kui ka positiivse endasse suhtumise tulemus. Lk.6
  6. Õpetaja enesekehtestamise oskus, kehtestav käitumine. Lk.7
  7. Enesekehtestamise õiguste deklaratsioon ja igaühe õigused. Lk.11
  8. Õpetaja kehtestava käitumise tunnused. Lk.13
  9. Vastus on “Ei!” Lk.14
  10. Reeglid paika – mõtleme koos välja, sõnastame selgelt ja täidame kõik, õpetajad samuti! Lk.17
  11. Sotsiaalsed normid on klassi reeglite tagamaaks. Lk.20
  12. Sotsiaalsete normide liigid arvestades nii üksikisiku kui ka grupi arengut ja omapära.Lk.22
  13. Milline peaks olema erinevate sotsiaalsete normide omaksvõtt väikelapse east sotsiaalselt küpse täiskasvanu eani? Lk.23
  14. Sotsiaalsed normid erinevates tegevustes või eluvaldkondades. Lk.28
  15. Distsipliin õppetunnis. Miks peaks õpetaja oskama luua ainetundi töörahu? Lk.29
  16. Mis on distsipliin? Miks koolis on distsipliini vaja? Lk.30
  17. Ebaefektiivsed meetodid distsipliiniprobleemide lahendamiseks. Lk.32
  18. Põhilised soovitused õpetajale hea distsipliini saavutamiseks. Lk.34
  19. Nõuanded noorele õpetajale õpilaste ebasobiva käitumise ennetamiseks õppetunnis.Lk.38

 

Hinnangud puuduvad.