“Kodused tegevused (“Mul on… kellel on …” + pildikaardid)”

Mäng “Mul on … kellel on …” käib järgnevalt: kaardid jaotatakse õpilaste vahel ära. See, kes alustab, ütleb oma kaardilt: “Kellel on …?” ja nimetab koduse töö, mida on pildiga kujutatud. Näiteks: “Kellel on “kuivatan nõusid”?”. See, kellel on vastav kaart, vastab: “Mul on “kuivatan nõusid”. Kellel on “viin prügi välja”?” jne.

Veelgi põnevam on mängida seda mängu liikuvalt. Õpetaja kleebib kaardid seintele ja ütleb esimese lause: nt “Kellel on “kuivatan nõusid”?”. Õpilased hakkavad mööda klassi ringi liikuma ja õiget kaarti otsima. Kes leiab, võtab kaardi endale ja ütleb järgmise fraasi. Tore meetod liikumispausideks!

Pildikaartidega saab mängida ühendamismängu. Õpetaja lõikab pildi küljest fraasi ära. Gruppides peavad õpilased pildi ja fraasi jälle ühendama. See on tore meeskonnatööharjutus, mille kaudu saab ka keelt õppida.

Võib ka teha nii, et õpetaja kleebib pildid (ilma fraasideta) klassi seintele. Õpilaste vahel jagatakse ära fraasid. Kõik otsivad enda fraasile sobiva pildi ja kleebivad selle pildi juurde. Nii saab õpilastega koos tekitada rääkivaid seinu (LAK-klassiruumi). Võib ka teha vastupidi, et õpetaja kleebib seinale väljendid ja pildid jaotatakse õpilaste vahel ära.

Lisaks saab kasutada pilti ja fraasi õpilaste paari panemisel.

Kui pilt fraasiga on seinal, siis saab mängida aliast. Üks paariline näitab žestiga üht tegevust ja teine arvab ära, mis tegevusega on tegemist.